Mõtle sisse hingates sisse hingamisele ja  välja hingates vette välja hingamisele.
Hinga kõik õhk vees välja.
Tee mullide puhumise vahel väikesed puhkepausid.
Pilguta silmad kuivaks ja lase vesi näolt maha voolata, kätega kuivaks nühkides hakkavad silmad kipitama.

Harjutused õpetavad sisse hingama, suud ja nägu vette panema ning vees lõpuni välja hingama.

• Tuulemasin – Õpilased seisavad vees, hingavad sisse, kummardavad näo vee kohale ja puhuvad suu kaudu tugevalt vee suunas; proovivad puhuda nii tugevalt, et vee sisse tekib auk. Proovivad puhuda erineva tugevusega.
Variatsioonina õpilased panevad käelaba toruna suu ette ja kummarduvad nii, et „toru ots“ läheb vette. Puhuvad torusse tugevalt, et vette tekivad mullid. Kui mulle ei tule, siis võib-olla on „torus“ auk. Teevad toru teise käe abil pikemaks ja proovivad, kas jaksavad ka sedasi vette mulle puhuda.

• Lauatennis – Vee peal on väikesed pallid, õpilased puhuvad tugevalt palli suunas nii, et see edasi liikuma hakkab. Õpilased liigutavad palle ilma puudutamata. Harjutuse  õnnestumiseks, peavad õpilased puhuma tugevalt ja õiges suunas.  Harjutuse variatsioonina õpilased puhuvad kahte palli kordamööda. Võib korraldada teatevõistluse.

• Mullitaja – õpilased seisavad vees ja tõstavad nimetissõrme näo ette püsti nagu küünla, kükitavad vee alla ja puhuvad tugevasti suu ja nina kaudu välja püüdes „küünalt ära kustutada“. Kas nad jaksavad ka „10 küünalt ära kustutada“? Kas õpilased oskavad ka nina kaudu mulle puhuda?
Variatsioonidena õpilased lähevad paarilisega koos vee alla, kus kordamööda puhuvad mulle, vaatavad paarilise puhutud erineva suurusega mulle. Õpilane vaheldumisi puhub mulle ja hoiab hinge kinni.

Hinga enne pea vee alla panemist sügavalt sisse.
Jälgi, et pea ja kõrvad oleksid vee all.
Hoia vee all hinge kinni.
Kuula ja märka hoolega vee sees toimuvat.
Oota sisse hingamisega, kuni pea on korralikult vee peale tulnud.

Harjutus õpetab tundma ja usaldama  vee keskkonda ja märkama vee sees enda ümber toimuvat.
Õpilased hingavad sügavalt sisse ja lasevad kergelt kükakile nii, et saavad panna pea ja kõrvad vette. Julgemad võivad sukelduda üleni vee alla. Lapsed kuulavad vee all tähelepanelikult. Õpetaja lööb metallist esemega nt. vastu redelit teatud arv kordi ja/või erinevaid rütme. Peale heli kuulmist, tulevad lapsed pinnale ja nimetavad kuuldud löökide arvu ja/või  rütmi. Kui õpilane läheb vee alla ja õpetaja heli ei tee, mida laps siis kuuleb?

Hinga enne pea vee alla panemist sügavalt sisse.
Hoia hinge kinni, kui vee all ringi vaatad.
Pane pea julgelt nii sügavale, kui saad.
Märka vee all  toimuvat.
Oota sisse hingamisega, kuni pea on korralikult vee peale tulnud.

Harjutus õpetab hinge kinni hoidma, vette välja hingama ja vett usaldama.
Õpilased on basseini äärel kõhuli, käed toetuvad torule või basseini äärele. Õpetaja küsib mis vee all paistab, nt.: kas kuldkala näed?  Kas naabri nägu näed, võid talle vee all lehvitada. Kas varandust näed? Mis sa veel näed? Õpilased panevad näod vette ja vaatavad vee all ringi.
Seejärel saavad kõik soovida 5 soovi. Iga soovi soovides puhuvad õpilased mulle vette , 5. soov on kõige suurem ja õpilased puhuvad kõige suuremaid mulle. Nüüd libistavad õpilased end kõhuli asendis vette. Vette libistamine on tore ja õpilased saavad seda soovi korral teha paar korda uuesti.

Hinga enne vee alla minemist sügavalt sisse.
Hoia hinge kinni, kui oled vee all.
Hoia käega rajapiirde alt kinni, siis on kergem sügavamale sukelduda ja siis tead hästi kus vee all asud.
Jälgi hoolega õpetaja märguandeid.
Oota sisse hingamisega, kuni pea on korralikult vee peale tulnud.

Harjutus õpetab vees liikuma, vee alla minema ja vee all orienteeruma.
Õpilased seisavad keskmisel rajal üksteise taga rivis küljega rajapiire suunas ja näoga õpetaja poole. Õpetaja seisab basseini madala otsa äärel, käes kahte erinevat värvi ujumislauad. Kui õpetaja tõstab ülesse nt. punase ujumislaua, siis kokkuleppeliselt liiguvad õpilased parema rajapiirde alt läbi  ja nt.sinise laua märguande peale liiguvad õpilased vasakul oleva raja piirde alt läbi. Rajapiirde alt läbi liikumiseks võtavad õpilased rajapiirdepoolse käega rajapiirdest altpoolt kinni ja liiguvad kükakil asendis  külg-ees liikumisega raja alt läbi. Vahel läheb foor rikki ja õpetaja näitab järjest sama värvi  lauda. Kui harjutus selge, siis tempo tõuseb.

Hoia hinge kinni.
Mine väikese hüppega vee alla, siis on kergem sukelduda.
Sukeldu vee alla kogu kehaga.
Hoia vee all silmad lahti ja vaata ringi.
Pinnale tõustes oota sisse hingamisega seni, kuni pea ulatub üle veepinna.
Pinnale tulles pilguta silmad kuivaks.
Lase vesi näolt ise maha voolata.

See harjutus õpetab vee  all hinge kinni hoidma, silmad lahti olema ja vaatama
Õpilased seisavad vees, hingavad sisse ja hoiavad hinge kinni, teevad soovi korral väikese hüppe, kõverdavad põlved ja lasevad kogu kehal vee alla vajuda; teevad silmad lahti ja vaatavad mitut sõrme paariline vee all näitab. Tõusevad koos paarilisega pinnale, pilgutavad silmad veest kuivaks ja ütlevad paarilisele mitut sõrme nägid. Paarilised vahetavad osad.

Kas õpilane julgeb olla vee all silmad lahti.
Kas õpilane suudab oodata, kuni vesi näolt ise maha voolab, ilma kätega pühkimata.
Kas õpilane oskab oodata sisse hingamisega seni, kuni pea tuleb vee pinnale.