• Kasuta harjutust tehes kõiki oskusi, mida oled siiani õppinud.
• Ole kindel, et alustad harjutust kohas, kus veesügavus ulatub üle pea.
• Tee kogu harjutus järjest, hõljumist abistavate vahenditeta, jalgu põhja panemata ja kuskilt kinni hoidmata.
• Kui vahepeal väsid, puhka vees hõljudes.
• Harjutust tehes saad veel osavamaks ja tugevamaks.

Kui õpilane saab hakkama selle harjutusega, siis oskab ta kasutada kõiki õpitud oskusi ja on peagi valmis tegema 200 meetri ujumisoskuse kompleksharjutust.

Nii harjutades kombineeritakse ja kasutatakse kõiki omandatud oskusi. Harjutusega toimetulek pakub eduelamust ja suurendab vilumust.

Õpilane teeb kogu harjutuse järjest hõljumist abistavate vahenditeta, jalgu põhja panemata ja kuskilt kinni hoidmata.

Õpilane

• hüppab vette, mis ulatub tal üle pea;
• ujub rinnuli 12,5 meetrit ehk pool basseinipikkust;
• muudab suunda ja ujub rinnuli 2–3 meetrit alguspunkti poole;
• peatub ja hõljub veepinnal 30 sekundit;
• ujub selili tagasi algusesse ja väljub veest.

• Kas õpilane harjutab edasi, et oskaks teha ka ujumisoskuse ehk 200 meetri kompleksharjutuse?
• Kas õpilane teab, kuidas veekogu ääres ja veekogus ohutult käituda?

• Kontrolli alati basseini äärelt tõugates, kas varbad on üle basseini serva, et vältida libisemist äratõukel.
• Pea ees vette sisenedes hoia alati pea käte vahel ja vaata otse basseini põhja suunas äratõukest kuni veepinnale tulekuni.
• Pea ees hüppel säilita alati sirge asend nii õhus, vette sisenemisel kui ka libisedes ja ujudes.
• Pea ees hüppe järel alusta vee all krooli ujumise jalgade tööd.
• Pea ees vette sisenemise järel suuna käelabad pisut üles, et tulla tagasi veepinnale.

Nii harjutades saadakse juurde julgust ja oskust hüpata vette, pea ees.

Delfiinihüpped

Õpilane seisab nooleasendis vees, kallutab keha ette ja tõukab end põhjast kahe jalaga lahti ning sukeldub nooleasendis basseini põhja poole. Seejärel suunab end pea ja käte asendit muutes ning pikalt libisedes veepinnale.

Rull-pomm

Õpilane võtab bassini sügavamas otsas ääre peal kükkasendi, asetab varbad üle serva. Kägardab end palliks ja kukutab vette. Palliasendit hoides laseb end vee üleslükkejõul veepinnale hõljuma tõsta.

Põlviliasendist kukkumine

Õpilane teeb seda harjutust basseini sügavamas otsas. Paneb ühe jala varbad üle basseini serva ja kükitab. Asetab teise jala põlve serval oleva jala kõrvale, võtab nooleasendi ja kukutab end vette, käed ja pea ees. Esimesena sisenevad vette sõrmed ja siis ülejäänud keha.

Põlviliasendist hüpe

Õpilane teeb seda harjutust basseini sügavamas otsas. Paneb ühe jala varbad üle basseini serva, teise jala põlve aga serval oleva jala kõrvale. Võtab nooleasendi ja laseb kehal vajuda ettepoole. Siis tõukab serval oleva jalaga nii, et jalg sirutub. Sirutab välja kogu keha ja siseneb vette, käed ja pea ees, ning libiseb nii kaugele, kui hoogu jätkub.

Õpetaja tuletab õpilastele meelde: ka rannas peab iga kord enne vette hüppamist kindel olema, et koht on hüppeks piisavalt sügav ja sobiva põhjaga!

• Kas vee sügavus on piisav, et õpilane võib vette hüpata?
• Kas õpilastele on selgeks tehtud vette hüppamise reeglid? (näiteks, kus ja millal tohib vette hüpata, et vette hüpates peab arvestama kaaslastega).
• Kas õpilasel on tõukel varbad üle basseini serva?
• Kas õpilane julgeb vette hüpata ja vette siseneda erinevates asendites?
• Kas õpilane oskab vee peale tulla, kui on vette sisenenud erinevates asendites ja erineva hooga?

• Kontrolli, kas varbad on enne tõuget üle basseini serva.
• Hoia pea käte vahel ja vaata otse enda alla basseini põhja suunas äratõukest kuni veepinnale tulekuni.
• Säilita sirge kontrollitud asend hüppel, lennul, vette sisenemisel ja ka libisedes ning ujudes.
• Sisene vette, näpuotsad ees.
• Mida vähem pritsmeid vette sisenedes teed, seda kaugemale libised.
• Tee vee all krooli ujumise jalgade tööd.
• Suuna käelabad pisut üles, et tulla veepinnale.
• Alusta hingates krooli ujumist kohe, kui tuled veepinnale.
• Krooli hingates vähemalt kümme meetrit.

Kui õpilane on sooritanud selle harjutuse, on ta valmis läbi tegema ka 25 meetri kompleksharjutuse, mis sisaldab kõiki õpitud põhioskusi, mida on ujumisoskuseks vaja.

Nii harjutades õpitakse kombineerima oskusi: pea ees basseini servalt noolsirgelt vette sisenemine, libisemine jalgade tööga, veepinnale tulemine ja hingates krooli ujumise alustamine.

Harjutust sooritatakse basseini sügavamas otsas. Õpilane kükitab basseini äärel, varbad üle serva. Sirutab käed nooleasendisse, hoiab pea käte vahel. Kallutab ülakeha ette ja vaatab otse enda alla basseini põhja suunas. Laseb end vajuda vee suunas ette, käed ees. Tõukab kahe jalaga tugevalt, nii et kogu keha on välja sirutatud ja libiseb sirutatuna vette. Esimesena sisenevad vette käed.

Vee all tuleb hoida noole asendit ja vaadata otse põhja. Libiseda tuleb krooli ujumise jalgade tööga võimalikult kaugele. Õpilane suunab käelabad pisut üles, et keha veepinnale juhtida. Kui õpilane jõuab pinnale, alustab ta krooli ujumise käte tööd ja ujub hingamisega krooli vähemalt kümme meetrit.

Õpetaja tuletab õpilastele meelde: ka rannas peab alati enne vette minemist kindel olema, et koht ja tingimused sobivad ujumiseks ning vettehüpe on ohutu!

• Kas õpilasel on tõukel varbad üle basseini serva?
• Kas pea on käte vahel nii, et õlavarred on pea vastu surutud?
• Kas õpilase pilk on suunatud basseini põhja hüppel, vette sisenemisel ja libisemisel?
• Kas käed sisenevad vette esimesena?
• Kas õpilane paneb vette sisenedes kohe jalad tööle?
• Kas õpilane hoiab nooleasendit lennul, libisedes ja ujudes?
• Kas õpilane suudab ujuda hingamisega krooli minimaalselt kümme meetrit?