Nii harjutades õpitakse krooli ujudes sissehingamisel keha tasakaalus hoidma.
Õpilane tõukab end rinnuli libisema ja töötab jalgadega nagu krooli ujudes. Sirutab ühe käe ette nooleasendisse ja hoiab teist kätt all puusa juures keha kõrval. Õpilane teeb ees oleva käega kroolitõmbeid, hingates tõmbe ajal kopsud vette tühjaks. Kui tõmbekäsi on õla all, siis pöörab puusast ja õlgadest keha küljele, et saaks sisse hingata. Õpilane hingab sisse, kui käsi ja nägu väljuvad veest. Kui käsi siseneb vette, pöörab ka näo ja keha vette tagasi ning hingab jälle välja. Õpilane hingab igal või igal teisel tõmbel.
Õpilane ujub nii ühe käega 25 meetrit ja siis teeb sama harjutust ka teise käega, harjutades hingamist teisele poole. Jälgib, et hoiab keha sirge ega lase vajuda sissehingamisel vee alla.
Esialgu, kui harjutust alles õpitakse, tuleb hoida pärast käe ette jõudmist pikem paus, et saavutada keha tasakaal. Kui õpilane sooritab harjutust korralikult, võib käe pausi lühendada. Kogu harjutuse ajal töötab õpilane jalgadega ühtlaselt ja pidevalt.
Nii harjutades õpitakse krooli ujumisel käsi lõdvestama.
Õpilane tõukab ennast nooleasendisse libisema. Hoiab ühe käe ees ja ujub teise käega krooli, pöörab keha 45º küljele, et sisse hingata. Kui käsi, mida ta vee kohalt ette viib, jõuab õla kõrvale, siis raputab kätt randmest 2–4 sekundit, et käsi saaks puhata. Asetab käe, näpud ees, vette teise käe kõrvale ja jätab kätele õlgadelaiuse vahe.
Ujub ühe käega pool basseinipikkust ja siis jätkab kahe käega krooli ujumist, kätt etteviimise ajal randmest raputades (lõdvestades).
Õpilane kontrollib, kas käsi, mille ta vee kohalt ette viib, on lõdvestunud. Samuti mõtleb ta, kas käsi on vee all tugev ja tõmbab teda edasi. Käe üle vee ette viimisel võib käsi olla sirge või kõverdatud „kõrge küünarnukiga“.
Tähtis on, et mõlemal juhul on käsi vee kohalt ette tuues lõtv. Kui käsi möödub vee kohal õlast, on õlg, küünarnukk ja peopesa külgvaates kõik ühel joonel. Kogu harjutuse ajal töötab õpilane jalgadega ühtlaselt ja pidevalt.
Nii harjutades õpitakse krooli ujumist mõlemalt küljelt sisse hingates.
Õpilane alustab kahe käega krooli ujumist ja loeb käetõmbeid. Hingab teisel tõmbel kopsud vette tühjaks. Kolmandal tõmbel pöörab keha ja pea 45º küljele, hingab sisse, pöörab end vette tagasi ja loeb uuesti käetõmbeid.
Pärast sissehingamist, hoiab hinge kinni nii, et tal on mugav, ja alustab teise käetõmbe ajal uuesti väljahingamist. Kolmandal tõmbel hingab uuesti sisse, milleks peab pea ja keha pöörama teisele küljele. Nii hingab õpilane kordamööda mõlemale küljele.
Õpilane mõtleb harjutust tehes, et suu on krooli ujumisel vee peal ainult sissehingamiseks, mitte väljahingamiseks.
Nii harjutades õpitakse sirutama kätt krooli tõmbe alguses ja tõmbe lõpus tõukama käega lõpuni.
Õpilane hoiab käed õlgade laiuselt ees ja teeb krooli ujumise jalgade tööd. Alustab ühe käega krooli tõmmet ja hingab kopsud suu ning nina kaudu vette tühjaks. Pöörab pea ja keha küljele ning hingab uuesti sisse. Jätab tõmbe lõpus käe sirgelt taha puusa juurde ja teeb samal ajal 6–8 jalalööki. Nüüd viib käe vee kohalt teise käe juurde tagasi ja sirutab kogu keha. Hoiab käsi paigal ja teeb uuesti 6–8 krooli ujumise jalalööki.
Õpilane vaatab vee all, kui palju ta käe vette viimisel mulle tekitab ja kuidas käsi vee all liigub. Õpilane mõtleb, kas käsi on tõmmet alustades ja lõpetades sirge, kas käsi on vee all tõmmet tehes tugev.
Õpilane ujub niimoodi 25 meetrit kõigepealt ühe ja siis teise käega.
Esialgu, kui alles õpitakse harjutust, tuleb teha käte töös pikemad pausid, kui üks käsi on sirutatuna ees ja teine sirutatuna puusa juures. Kui aga õpilane kontrollib pauside ajal oma asendit hästi, siis saab käte töös pause lühendada.
Pauside ajal kontrollib õpilane kogu keha sirutust ja jälgib, et hoiab käed ees ja taga sirged.
Nii harjutades õpitakse krooli ujumisel kontrollima käetõmbe suunda ja käe sisenemist vette.
Õpilane hoiab käed õlgade laiuselt ees ja teeb krooli ujumise jalgade tööd. Alustab krooli ujumise käetõmmet ühe käega ja hoiab tõmbel käe liigestest tugeva.
Õpilane vaatab ise vee all, kas ta teeb tõmbe otse õla alt, kas käsi liigub otse eest taha ja kas tõmme lõppeb sirge käega puusa juures. Seejärel viib peaaegu sirge käe vee kohalt uuesti ette.
Õpilane tunnetab, kas ta paneb käe ees vette õlgade laiuselt. Samuti mõtleb, kas esimesena sisenevad vette näpuotsad, seejärel ranne, küünarnukk ja alles siis õlg. Kontrollib, kas peopesa on suunatud vee poole.
Õpilane hingab igal 2., 3., või 4. tõmbel, aga mida vähem, seda parem, sest nii on tal parem pidevalt vette vaadates käetõmbeid jälgida. Õpilane mõtleb korraga vaid ühele liigutusele, kui saab selle selgeks, hakkab lihvima uut liigutust.
Harjutust võib teha ka sukeldumistoruga hingates, et saaks pea ja keha kogu aeg vees paigal hoida. Nii on veel parem keskenduda käte töö jälgimisele ja käeliigutuse täpsele sooritusele.
Õpetaja kontrollib õpilase ujumistehnikat eestvaates ja annab tagasisidet iga 25 meetri järel, et õpilane saaks vajadusel käte tööd korrigeerida. Õpetaja tuletab õpilasele meelde, millise vea parandamisele peab keskenduma: näiteks, kas käsi läheb vette õlajoonele või kas käsi läheb vette, näpuotsad ees, või kas käsi liigub tõmbel õla alt.
Nii harjutades õpitakse selili ujudes sirutatud kehaasendit hoidma.
Õpilane libiseb selili nooleasendis, vaatab otse lakke ja teeb veepiiril krooli ujumise jalalööke. Õpilane hoiab üht kätt paigal, teisega tõmbab sirgelt läbi vee puusani ja toob käe ringiga enda eest läbi õhu nooleasendisse tagasi. Kui käed on koos nooleasendis, teeb õpilane käte töös väikese pausi ja mõtleb, kas ta hoiab ilusat sirutatud asendit ja kas keha püsib sirge ka käetõmbe ajal.
Nüüd teeb õpilane tõmbe teise käega ja säilitab noolsirge horisontaalasendi. Töötab kätega kordamööda ja teeb nii vähemalt kümme tõmmet.
Nii harjutades õpitakse seliliujumisel pead otse ja paigal hoidma.
Õpilane täidab topsi veega poolenisti. Laseb end siis selili allveelaevaasendisse hõljuma, vaatab otse lakke ja asetab topsi otsmikule. Hoiab allveelaevaasendit ja teeb krooli ujumise jalalööke. Kas õpilane suudab niimoodi kogu basseinipikkuse ujuda?
Kui harjutus allveelaevaasendis õnnestus, siis proovib õpilane, tops otsmikul, ujuda ka nooleasendis. Kui saab hakkama ka sellega, lisab käetõmbed. Oluline on ujumisel hoida pea liikumatult ja keha sirutatult, et tops võimalikult kindlalt otsmikul püsiks.
Nii harjutades õpitakse keha tasakaalus hoidma ja käelabasid kätt läbi õhu ette viimisel õigesse asendisse pöörama.
Õpilane libiseb selili nooleasendis ja teeb krooli ujumise jalgade tööd. Hoiab ühe käe nooleasendis paigal ja teisega tõmbab sirgelt läbi vee puusani. Seejärel toob käe veest välja, pöial ees. Kui käsi jõuab enda ette, suunaga otse lakke, teeb õpilane käe töös pausi, loeb mõttes viieni ja siis pöörab käelaba nii, et käsi liigub edasi, väike sõrm ees, ning siseneb ka vette, väike sõrm ees. Õpilane kordab ühe käega liigutust mitu korda ja vahetab siis kätt.
Kui nii on harjutus selge, siis teeb õpilane samasuguseid pause kordamööda ka kätega tõmmates.
Nii harjutatakse hüpet stardipukilt.
Õpilane alustab stardihüppe õppimist basseini äärelt, võttes sisse stardiasendi. Selleks kõverdab ta kergelt jalad põlvedest ja paneb ühe jala varbad üle basseini serva ning teine jalg on esimesest jalast pöia kaugusel tagapool. Seejärel võtab õpilane basseini servast kätega kinni ja toob raskuse esimesele jalale. Õpilane tõukab end hüppele algul tagumise ja siis kohe eesmise jalaga nii jõuliselt kui suudab.
Hüppe ajal ja lennul sirutab õpilane käed ja kogu keha nooleasendisse. Sellises kontrollitud sirutatud asendis siseneb õpilane ka vette, hoiab nooleasendit ja libiseb vee alla. Vette jõudnuna alustab kohe tööd jalgadega ja suunab end käte ning pea asendit muutes veepinnale. Õpilane alustab käte tööd, kui jõuab pinnale, ja ujub hingamisega krooli vähemalt kümme meetrit.
Kui hüpe basseini äärelt on selge, siis läheb õpilane hüppamist harjutama stardipukile. Õpilane kontrollib, kas varbad on üle serva, et ta tõukel taha ei libiseks. Hüppamisel keskendub õpilane tugevale tõukele ja sirutatud kehaasendi hoidmisele!
Õpetaja tuletab meelde: rannas ja mujal ujuma minnes peab enne vette hüppamist iga kord veenduma, et koht on vettehüppeks piisavalt sügav ja sobiva põhjaga!