Nii harjutades õpitakse kombineerima krooli ujumise käte tööd krooli ujumise hingamisega ja seejuures säilitama stabiilset kehaasendit.
Õpilane tõukab end nooleasendisse libisema ja teeb krooli ujumise jalgade tööd. Alustab krooli ujumise käetõmmet ühe käega. Tõmbe ajal hingab kopsud tühjaks ja tõmbe lõpus pöörab keha ning pea sissehingamiseks küljele. Õpilane keerab näo tõmbe käe poole ja hingab tugevalt sisse. Seejärel viib käe üle vee ette ning pöörab keha ja pea vette tagasi. Hingab ühtlaselt välja, kuni pöörab keha ja pea uuesti kõrvale, et sisse hingata. Alustab teise käega tõmmet siis, kui esimene käsi veest välja tuleb.
Õpilane jätkab kätega vaheldumisi töötamist. Hingab iga teise käetõmbe ajal sisse. Hoiab ujudes kogu keha sirge ja veepinnaga horisontaalselt ning ujub niimoodi vähemalt 15 meetrit. Õpilane harjutab hingamist nii vasakule kui ka paremale poole.
Harjutused, nagu näiteks „Pöörlev allveelaev“ ja „Pöörlev nool“ tuletavad õpilasele meelde keha pööramist ümber oma pikitelje ja sel ajal stabiilse sirutatud kehaasendi hoidmist. Õpetaja juhib õpilase tähelepanu kord väljahingamisele ja kord sissehingamisele ja kord keha stabiilsusele.
Nii harjutades õpitakse krooli ujumise hingamist.
Õpilane seisab vees ja sirutab ühe käe sirgelt ette, teise toetab põlvele. Paneb näo vette ja vaatab otse basseini põhja. Hingab kopsud suu ja nina kaudu tühjaks. Õpilane vaatab, kas väljahingamine tekitab suuri mulle. Alles siis, kui kogu õhk on välja hingatud, pöörab keha ja pea küljele nii, et pea on eesoleva käe õlal ja hingab suu kaudu tugevalt sisse. Keerab pea vette tagasi ja hingab kopsud jälle vette tühjaks.
Kui õpilasel on see selge, siis teeb ta sama harjutust ujumislauaga. Õpilane hoiab lauast ühe sirge käega kinni, teise käe hoiab keha kõrval külje vastas. Õpilane alustab harjutust, pannes näo vette, tõukab end libisema ja teeb jalgadega tööd. Hingab tugevalt välja ja sissehingamiseks pöörab keha ning pea küljele. Väljahingamiseks pöörab keha ja näo tagasi vette. Õpilane harjutab nii vähemalt 15 meetrit. Seejärel vahetab käsi ja harjutab teisele poole hingamist. Siin jälgib õpetaja ka, et õpilasel töötaksid jalad pidevalt ja oleks ilus sirutatud horisontaalasend.
Õpetaja juhib õpilase tähelepanu eraldi sissehingamisele ja eraldi vette väljahingamisele.
Nii harjutades õpitakse kombineerima krooli ujumise hingamist ja käte tööd. Harjutus arendab õpilaste koordinatsiooni.
Mullivann 2
Õpilane seisab vees ja kallutab ülakeha ette, toetades ühe käe põlvele. Teise käe sirutab ette ja paneb näo vette. Tõmbab ees oleva käega läbi vee puusa suunas. Hingab tõmbe ajal suu ja nina kaudu kopsud tühjaks. Kui tõmbekäsi möödub õla alt, hakkab õpilane keha ja pead pöörama, et alustada sissehingamist. Kui tõmbekäsi jõuab puusa juurde ja väljub veest, siis hingab õpilane sügavalt sisse ja viib käe vee kohalt uuesti ette. Kui käsi möödub õla kõrvalt, pöörab keha ja pea tagasi vette ning hingab jälle välja.
Õpilane vahetab käsi ja harjutab ka teisele poole hingamist.
Mullivann 3
Kui eelmine harjutus tuleb juba õigesti välja, siis jätkab õpilane samamoodi hingamist ja käte tööd, aga kõnnib mööda basseini edasi ja sirutab mõlemad käed ette. Teeb ühe käega tõmbeid ja hoiab teist kätt ees paigal. Hingab selle käe poole, mis teeb krooli ujumise tõmbeid.
Nii harjutades õpitakse kombineerima krooli ujumise hingamist ja käte tööd. Harjutus arendab õpilaste koordinatsiooni.
Seda harjutust saavad teha õpilased, kellel on selge harjutused „Mullivann 1, 2 ja 3“.
Õpilane tõukab end libisema nooleasendisse ja teeb krooli ujumise jalgade tööd. Hoiab ühe sirge käe ees paigal, teisega tõmbab läbi vee otse puusa suunas. Õpilane hingab tõmbe ajal kopsud suu või nina kaudu tühjaks. Kui käsi möödub õla alt, pöörab keha ja pea sissehingamiseks küljele nii, et pea on ees oleva käe õlal. Kätt ette viies pöörab keha ja pea tagasi vette ning hingab välja. Õpilane hoiab ujudes kogu keha sirge ja veepinnaga horisontaalselt.
Õpilane peab mõtlema, et pöörab sissehingamiseks keha ja pea küljele, mitte ei tõsta üles. Õpilane ujub nii vähemalt 15 meetrit ja siis vahetab kätt, et õppida hingama mõlemale küljele.
Esialgu on soovitatav iga käetõmbe järel, kui mõlemad käed on ees, teha käte töös pikem paus, mille ajal saab õpilane kontrollida kehaasendit, tunnetada vees edasiliikumist ja mõelda läbi järgmise käte töö ning hingamise tsükli.
Õpetaja jälgib, kas õpilasel on iga tõmbe järel, kui käsi jõuab ette teise käe kõrvale, kogu keha noolsirgelt horisontaalselt veepinnaga. Kui õpilane juba kontrollib hingamisel oma kehaasendit, võib käte töö pausi pikkust vähendada.
Nii harjutades õpitakse krooli ujudes hingama mõlemale poole ning hingamist ja käte tööd kombineerima. Harjutus arendab õpilaste koordinatsiooni.
Õpilane tõukab end libisema nooleasendisse ja teeb krooli ujumise jalgade tööd. Hoiab ühe käe sirgelt ees paigal, teisega teeb krooli ujumise käetõmbe. Hingab tõmbe ajal kopsud suu ja nina kaudu nii tühjaks, kui saab. Sissehingamiseks pöörab keha ja pea küljele nii, et pea on ees oleva käe õlal. Hingab sisse ja kätt ette viies pöörab keha ning pea vette tagasi.
Käte töö ülekandeks asetab käe teise käe kõrvale ja teeb kästi ees hoides neli kuni kaheksa jalalööki. Sel ajal tunnetab, kas keha on sirutatud ja liigub mõnusalt läbi vee. Pärast jalalööke teeb krooli ujumise käetõmbe teise käega ja hingab sisse teiselt poolt. Kas õpilane suudab niimoodi terve basseinipikkuse ujuda?
Esialgu teeb õpilane käte töös pikemaid pause, et kauem tunnetada õiget asendit ja mõelda järgmistele käe ja hingamise liigutustele. Kui õpilane juba kontrollib hingamisel oma asendit, võib krooli ujumise käte töö pausi pikkust järk-järgult (jalalöökide arvu) vähendada.