• Tõuka end kahe jalaga korraga seinast libisema.
• Hoia libisemise ajal kogu keha veepinnaga võimalikult paralleelselt.
• Hoia sirutatud asendit.
• Libise vees edasi vähemalt kolm meetrit.

Nii harjutades õpitakse seinast kahe jalaga korraga tõukama, hoidma keha libisemise ajal sirutatud ja tasakaalus.

Õpilane seisab basseinis, selg seina poole, ja on nooleasendis: käed on üles sirutatud, käelabad üksteise peal, sõrmed koos, selg sirge ja pea käte vahel. Õpilane hingab sügavalt sisse ja hoiab hinge kinni, kallutab keha ette ja laseb veepinnale hõljuma, siis paneb jalad vastu seina ja tõukab end seinast kahe jalaga libisema. Libisemisel mõtleb, kas keha on sirutatud sõrmeotstest varvasteni, ja kontrollib, kas pilk on suunatud basseini põhja ning pea käte vahel. Õpilane libiseb sirutatuna horisontaalasendis rinnuli vähemalt kolm meetrit.

• Kas õpilasel on enne tõuget õige lähteasend?
• Kas õpilane tõukab end seinast libisema kahe jalaga korraga?
• Kas õpilase pea on libisemise ajal käte vahel ja pilk suunatud basseini põhja?
• Kas õpilane libiseb sirutatuna horisontaalasendis vähemalt kolm meetrit?

• Hoia keha sirutatud ja tasakaalus kogu harjutuse ajal.
• Pane käelabad üksteise peale ja siruta käed õlgadest sõrmeotsteni.
• Hoia kõht sees ja kogu keha veepiiril.
• Vaata libisemise ajal basseini põhja suunas.

Nii harjutades õpitakse libisemisel hoidma keha sirutatud ja tasakaalus ning harjutakse tegema koostööd.

Harjutust sooritatakse paarilisega. Üks õpilastest hõljub rinnuli nagu nool, paariline võtab tema puusadest kinni ja lükkab teda edasi. Nooleasendis õpilase ülesanne on hoida keha tasakaalu ja sirutust ning libiseda nii kaua, kuni hoog raugeb. Seejärel vahetavad paarilised osad.

Õpilased teevad sama harjutust ka selili.

Vahelduseks võib anda paarilisele libisemiseks hoogu teda jalalabadest tõugates. Samuti võib libisev õpilane liuglemisel vahelduseks olla allveelaevaasendis või hoida üks käsi küljel keha vastas allveelaevaasendis ja teine libisemise suunas ees.

• Hoia keha sirutatud ja tasakaalus kogu harjutuse ajal.
• Hoia nägu vees, pea käte vahel, ja vaata otse basseini põhja.
• Suru rinnakorv basseini põhja suunas, kui hakkad pöörlema ja tasakaalu kaotama.

Nii harjutades õpitakse hoidma rinnuli libisedes tasakaalu ja sirutatud kehaasendit ning õpilased harjuvad koos töötama.

Harjutust sooritatakse paarilisega. Igal paaril on üks uppuv rõngas. Üks õpilastest hoiab rõngast kahe käega kinni ja laskub rinnuli nooleasendisse hõljuma. Teine paariline võtab samuti rõngast kinni ja basseinis kõndides veab nooleasendis õpilast vees edasi. Vedaja vaatab, kas tal on ilus sirutatud ja tasakaalus nool pukseerida. Kui noolena hõljuv laps ei hoia ilusat nooleasendit, siis jätab paariline pukseerimise pooleli, räägib ja vajadusel näitab ette, mis on valesti ja kuidas peab tegema, seejärel pukseerimine jätkub ja pukseeritav püüab end nüüd õiges asendis hoida. Seejärel vahetavad paarilised osad.

• Hoia keha sirutatud ja tasakaalus kogu harjutuse ajal.
• Hoia pea käte vahel: rinnuliasendis vaata otse põhja, seliliasendis hoia lõug veest väljas ja vaata lakke.
• Hoia kõht sees ja kogu keha veepiiril.

Transpordikett

Nii harjutades õpitakse keerulises olukorras libisedes hoidma sirutatud asendit ja tasakaalu ning õpilased harjuvad tegema koostööd.

Harjutust sooritatakse rühmaga.

Õpilased seisavad rivis üksteisest suure sammu kaugusel. Kui rivi on valmis, laskub esimene õpilane rivi ette rinnuli noolena hõljuma. Järgemööda lükkavad teised õpilased „noolt“ puusadest edasi. „Noole“ ülesanne on sel ajal, kui kaaslased teda lükkavad, hoida keha võimalikult sirutatud ja tasakaalus. Kui „nool“ on libisenud rivi lõppu, jääb ta sinna seisma. Nüüd tuleb rivist hõljuma järgmine õpilane. Kui harjutust sooritatakse piki ujumisrada, siis astub kogu rivi iga kord sammu tagasi, et harjutuse sooritamine jääks madalasse basseini otsa. Harjutust võib teha nii selili kui ka rinnuli noolena hõljudes.

Nool tulvavees

Nii harjutades õpitakse keerulises olukorras libisedes hoidma sirutatud asendit ja tasakaalu ning õpilased harjuvad tegema koostööd.

Harjutust sooritatakse rühmaga.

Õpilased seisavad rivis nägudega vastamisi, üks õpilane on rivide vahel noolena hõljumas. Rivis olevad lapsed hakkavad peopesade ja kätega jõuliselt vett lükkama samasse suunda „noole“ libisemisega. Õpilased tekitavad kätega lükates veevoolu, aga seejuures „noolt“ ei puuduta. „Nool“ liigub edasi tekitatud veevooluga, kuni jõuab rivide lõppu ja jääb sinna seisma. Siis on „nool“ järgmine õpilane. Jälgi, et õpilased lükkavad vett ühes suunas ja rütmis. Vahelduseks võib teha harjutust selili ja tõusvas tempos.

• Asendit võttes kalluta keha ette nii, et pea jääb käte vahele.
• Tõuka end seinast libisema mõlema jalaga korraga.
• Siruta end libisemisel sõrmeotstest varvasteni.
• Vaata libisemisel otse basseini põhja.

Nii harjutades õpitakse hoidma rinnuli libisedes sirutatud asendit ja tasakaalu.

Harjutust sooritatakse paarilisega.

Üks õpilane seisab kahe meetri kaugusel seinast ja hoiab võimlemisrõngast vees nii, et teine õpilane saab sellest läbi libiseda. Teine õpilane seisab seljaga basseini seina poole, võtab nooleasendi, hingab sisse, kallutab keha ette ja laseb end hõljuma. Tõstab mõlemad jalad vastu seina ja tõukab kahe jalaga korraga end libisema. Libisemisel sirutab keha sõrmeotstest varvasteni ja libiseb läbi võimlemisrõnga. Seejärel vahetavad paarilised osad.

• Siruta hüppamise ajal kogu keha välja.
• Lase hüpet tehes sirged jalad tõusta veepinna ligidale.
• Mõtle, kas käte ja pea asendit muutes saad keha soovitud suunas edasi liikuma.

Nii harjutades õpitakse käte ja pea asendit muutes kogu kehaga soovitud suunas edasi liikuma.

Harjutust sooritatakse paarilisega.

Paarilised seisavad teineteisest umbes poole meetri kaugusel. Üks laps hoiab võimlemisrõngast poolenisti vees püstiasendis. Teine õpilane seisab vees nooleasendis ja siis hüppab ning sukeldub rõngast „delfiinina“ läbi, puudutab kahe käega basseini põhja ja tõukab end põhjast käte või jalgadega üles veepinnale tagasi.

Lõpuks õpitakse pärast basseini põhja puudutamist pead ja käsi üles tõstes keha põhjast edasi veepinnale libisema suunama. Vahelduseks võib hüppaja ja rõnga vahemaad pikemaks teha, rõnga kõrgemale tõsta ja rõnga läbida seda puudutamata.