• Hõlju sirutatud nooleasendis 15 sekundit järjest.
• Jälgi, et jalad puusadest alla ei vajuks.
• Hoia pea käte vahel.
• Kontrolli hingamist: rinnuli nooleasendis hoia hinge kinni, seliliasendis hinga rahulikult sisse ja välja.

Kui õpilane saab hakkama selle harjutusega, siis oskab ta hõljuda ja saab alustada libisemise õppimist.

Õpilane hõljub rinnuliasendis nagu allveelaev, siis sirutab käed aeglaselt läbi vee ette ja hõljub edasi noolena. Õpilane hoiab hinge kinni, vaatab otse põhja, surub rinnakorvi ettevaatlikult alla basseini põhja poole ja tõmbab kergelt kõhu sisse, et saada keha veepinnal tasakaalu (horisontaalasendisse). Õpilane sirutab keha sõrmeotstest varbaotsteni ja hoiab rinnuli sirutatud nooleasendit 15 sekundit.

Õpilane kordab sama harjutust seliliasendis, keha tasakaalu saamiseks surub abaluude piirkonda alla basseini põhja suunas. Siis hoiab selili sirutatud nooleasendit 15 sekundit, hingates seejuures rahulikult sisse ja välja. Osavamad õpilased saavad teha harjutust vahepeal jalgu põhja panemata, keerates keha veepinnal rinnuliasendist selili.

• Kas keha ja jalad on noolena hõljudes veepiiri lähedal veepinnaga paralleelselt ja lõpuni välja sirutatud?
• Kas rinnuli hõljudes on kukal ja turi veest väljas?
• Kas seliliasendis on lõug kergelt tõstetud ja vaade lakke?
• Kas pea on käte vahel?
• Kas keha püsib stabiilselt, ei pöörle abitult?

• Vii käed allveelaevaasendist nooleasendisse rahulikult läbi vee.
• Hoia sirutades pea käte vahel.
• Siruta keha lõpuni välja.
• Suru hõljudes rinnakorv alla ja tõmba kõht natuke sisse, nii püsib keha tasakaalus.

Nii harjutades õpivad lapsed vette sisenemist ja leidma tee tagasi veepinnale.

Õpilased seisavad basseini äärel, varbad üle ääre, hingavad sisse, hüppavad vette, jalad ees.

Nii harjutades õpitakse võtma ja hoidma rinnuli ning selili nooleasendit ja seejuures sobivalt hingama. Samuti harjuvad õpilased üksteist abistama ja suunama.

Harjutust sooritatakse paarilisega. Üks laps hõljub rinnuli nagu allveelaev, paariline toetab teda kergelt põlvede alt. Hõljuja sirutab käed ette nooleasendisse ja otsib tasakaalu, et saada keha paralleelseks veega. Selleks surub rinnakorvi kergelt alla basseini põhja poole ja väldib jalgade alla vajumist puusadest. Paarilised vahetavad osad. Õpilased sooritavad sama harjutust ka selili.

• Vaata rinnuli hõljudes bassini põhja ja selili hõljudes lakke.
• Suru hõljudes rinnakorv basseini põhja suunas ja tõmba kõht natuke sisse, nii püsib keha tasakaalus.
• Kontrolli hingamist: rinnuli nooleasendis hoia hinge kinni, seliliasendis hinga rahulikult sisse ja välja.

Nii harjutades õpitakse hõljudes asendeid vahetama ja uues asendis keha veega paralleelseks saama ning sirutust hoidma.

Õpilane seisab basseinis, käed noolena üles sirutatud, pea on fikseeritud käte vahele. Kummardab puusast ette, hoides käed endiselt sirged. Laskub rinnuli hõljuma nagu nool ja saavutab nooleasendis vees tasakaalu, vaatab otse basseini põhja. Õpilane hoiab hinge kinni ja sirutab nooleasendist käed ning jalad külgedele laiali tähe kujuks ja otsib kehale uuesti tasakaalu. Hoiab asendit ja võtab jälle noole kuju, sirutab end lõpuni välja ja saavutab tasakaalu.

Õpilane sooritab sama harjutuse selili, kus tasakaalu saavutamiseks surub abaluu piirkonda kergelt alla basseini põhja suunas. Selili hõljudes hingab rahulikult sisse ja välja.

• Liigu ainult sügavuseni, kus tunned end kindlalt.
• Lase end veel kanda ja tunne, et puhkad.
• Mängi ausalt!

Nii mängides saavad õpilased kasutada ja kinnistada hõljumisoskust erinevates asendites. Mäng annab võimaluse juhtida õpilaste tähelepanu ausale mängule ja veeohutusele.

Kullil on väike pall või muu ese käes, millega ta teisi õpilasi puudutab. Pall aitab teistel aru saada, kes on kull. Ülejäänud lapsed on vabad ja põgenevad endale sobival liikumisviisil kulli eest ära. Õpilane, keda kull palliga puudutab, hõljub vabalt valitud asendis viis sekundit, ja on seejärel jälle vaba. Kull liigub edasi ja puudutab vabalt liikuvaid lapsi, mitte ei jää hõljuva lapse juurde ootama, et teda kohe pärast hõljumist uuesti puudutada. Kull vahetub õpetaja märguande peale. Mängus võib olla ka kaks kulli.

Vahelduseks võib mängida kulli ka nii, et kulli puudutuse eest pääseb hõljudes: kellele kull läheneb, võtab mõne hõljumisasendi ja jääb hõljuma. Kuni ta hõljub, ei saa kull teda puudutada.

• Kasuta vees edasiliikumiseks kõiki oskusi, mis sul juba on.
• Liigu ainult sügavuseni, kus tunned end kindlalt.
• Lase end veel kanda ja tunne, et puhkad.

Nii mängides saavad õpilased kasutada juba omandatud oskusi ja kinnistada hõljumisoskust erinevates asendites. Mäng annab võimaluse juhtida õpilaste tähelepanu veeohutusele.

Õpilased liiguvad vees ükskõik kuidas, endale jõukohaselt ja meeldivalt. Märguande peale võtavad kõik õpilased selili allveelaeva-, tähe- või nooleasendi ja puhkavad vee peal hõljudes kuni õpetaja uue märguandeni, mille peale lapsed jätkavad rändamist. Õpilane, kes on käskluse hetkel basseini otsas, hõljub seal.

• Liigu ainult sügavuseni, kus tunned end kindlalt.
• Hüüa appi nii kõvasti kui suudad.
• Lase end veel kanda ja puhka paarilist appi oodates erinevates asendites.
• Mine paarilisele appi alles siis, kui olete mõlemad andnud märku, et olete teineteist märganud.

Nii mängides saavad õpilased kasutada juba omandatud oskusi ja kinnistada hõljumisoskust erinevates asendites. Mäng annab võimaluse juhtida õpilaste tähelepanu koostööle ja veeohutusele.

Mängimiseks võtavad õpilased paaridesse. Lapsed istuvad paarilisega kõrvuti basseini madala otsa äärel. Ühel paarilistest on käes nuudel. Õpetaja läheb poole basseini kaugusele ja annab lastele märku, mille peale kõik lapsed hüüavad „Appi!“ nii kõvasti, kui nad suudavad. Õpetaja väidab, et ei kosta ja lapsed hüüavad appi paar korda aina kõvemini.

Märguande peale hüppavad vette õpilased, kellel nuudlit ei ole, ja liiguvad endale sobivalt kokkulepitud kohani, näiteks poole basseinini. Kohale jõudnud õpilane tunneb mängult, et ei jaksa enam liikuda ja on hädas, ning hüüab appi. Alles siis kui „uppuja“ tõesti appi hüüdis ja paarilistel tekkis silmside, hüppab teine paariline koos nuudliga vette ja läheb hädalisele appi.

Kui „uppuja“ näeb, et abi tuleb, siis ta enam ei hüüa, vaid keerab end selili ja ootab rahulikult hõljudes abi. Abi ootaja võib vahetada asendeid, aga peab puhkama ja kontrollima hingamist.

Nuudliga paariline liigub kaaslaseni, ulatab talle nuudli ja veab paarilise tagasi, „uppuja“ võib ujudes kaasa aidata. Õpilased ronivad koos tagasi äärele ja paarilised vahetavad osad.