Nii harjutades õpitakse vee peal eri asendites hõljuma ja oma oskusest rõõmu tundma.
Õpilane seisab vees, hingab sisse, kõverdab jalgu nii palju kui võimalik ja kummardub ette, tõstab jalad põhjast lahti ning laseb veel tõsta keha hõljuma. Alguses võtab palliasendi ja seejärel sirutab keha nii hästi kui suudab, vahepeal jalgu põhja panemata, ning võtab sirutatud horisontaalasendi: alguses tähe ja siis nooleasendi. Hoiab keha sõrmeotstest varvasteni sirutatud ja laseb kehal hõljuda nii kaua kui suudab.
Harjutades õpivad lapsed tunnetama vett ja keha käitumist vees erinevate asendite korral. Samuti saab laps nii harjutades olla loov.
Lapsed seisavad vees, õpetaja nimetab mõne kirjatähe, ise asendit ette näitamata. Lapsed teevad kogu keha kasutades vees hõljudes selle kuju, mis neil õpetaja öeldud tähega seostub. Pärast harjutamist pakuvad lapsed ise tähti, et moodustada hõljudes vastavaid kujundeid.
Vahelduseks saab sooritada harjutust paarilisega. Üks paariline hõljub veepinnal ja moodustab oma kehaga kirjatähe. Teine paariline mõistatab, mis täht see on. Seejärel vahetavad paarilised osad.
Vahelduseks saab ka kogu rühmaga moodustada hõljudes ühe suure tähe.
Nii harjutades õpivad lapsed tunnetama vee võimet keha veepinnale tõsta ja õpivad ka üksteisega arvestama.
Harjutust sooritatakse paarilisega. Üks õpilastest teeb keha „palliks“ (korgiasend), mis hõljub veepinnal. Paariline vajutab talle kätega kergelt seljale, nii et „pall“ läheb vee alla, misjärel võtab põrgataja käed ära. Vee üleslükkejõud tõstab palliasendis lapse pinnale tagasi. Kui „pall“ on pinnale tõusnud, kordab paariline vajutust, kuni hõljuv laps jaksab hinge kinni hoida. Seejärel vahetavad paarilised osad.