• Hoia vee all hinge kinni.
• Hoia vee all silmad lahti.
• Vaata ja mõtle vee all.
• Lase vesi näolt ise maha voolata.

Nõnda harjutades õpivad lapsed vee all vaatama ja mõtlema.

Õpilased seisavad paarides vees, hingavad sisse ja hoiavad hinge kinni. Teevad soovi korral väikese hüppe, et paremini põhja saada. Kõverdavad põlved ja lasevad kogu kehal vee alla vajuda. Teevad silmad lahti ja vaatavad, mitut sõrme paariline vee all näitab. Tõusevad koos paarilisega pinnale, pilgutavad silmad veest kuivaks ja ütlevad paarilisele, mitut sõrme nägid. Paarilised vahetavad osad.

• Kas õpilane julgeb olla vee all silmad lahti?
• Kas õpilane suudab oodata, kuni vesi näolt ise maha voolab, kätega pühkimata? Kätega pühkimisel hakkavad ka silmad rohkem kipitama.
• Kas õpilane oskab oodata sissehingamisega seni, kuni pea tuleb veepinnale?

• Hinga kogu õhk vees välja.
• Tee mullide puhumise vahel väikesed puhkepausid.
• Pilguta silmad kuivaks ja lase vesi näolt maha voolata, kätega nühkides hakkavad silmad kipitama.

Nõnda harjutades õpivad lapsed kontrollima hingamist. Suud ja nägu vette panema ning vees lõpuni välja hingama.

Tuulemasin

Õpilased seisavad vees, hingavad sisse, kummardavad näo vee kohale ja puhuvad suu kaudu tugevalt vee suunas. Proovivad puhuda nii tugevalt, et vee sisse tekib auk. Proovivad puhuda erineva tugevusega.

Vahelduseks panevad õpilased käelaba toruna suu ette ja kummarduvad nii, et „toru ots“ läheb vette. Puhuvad torusse nii tugevalt, et vette tekivad mullid. Kui mulle ei tule, siis võib-olla on „torus“ auk. Teevad toru teise käe abil pikemaks ja proovivad, kas jaksavad ka nii vette mulle puhuda.

Lauatennis

Vee peal on väikesed pallid, õpilased puhuvad tugevalt palli suunas nii, et see hakkab edasi liikuma. Õpilased liigutavad palle neid puudutamata, ainult nende suunas puhudes. Harjutuse õnnestumiseks, peavad õpilased puhuma tugevalt ja õiges suunas.

Vahelduseks võivad õpilased puhuda ühte palli kahekesi või puhuda kahte palli kordamööda. Seda harjutust saab kasutada ka teatevõistlusel.

Mullitaja

Õpilased seisavad vees ja tõstavad nimetissõrme näo ette püsti nagu küünla, kükitavad vee alla ja puhuvad tugevasti suu ning nina kaudu välja, püüdes „küünalt ära kustutada“. Kas nad jaksavad ka „kümme küünalt ära kustutada“? Kas õpilased oskavad ka nina kaudu mulle puhuda? Kas õpilased puhuvad kogu õhu vee all välja?

Vahelduseks saab teha harjutust nii, et õpilased lähevad paarilisega koos vee alla, kus kordamööda puhuvad mulle, vaatavad paarilise puhutud erineva suurusega mulle. Õpilane vaheldumisi puhub mulle ja hoiab hinge kinni.

• Hinga enne pea vee alla panemist sügavalt sisse.
• Hoia vee all hinge kinni.
• Kuula hoolega ja märka vees toimuvat.

Nii harjutades õpivad lapsed usaldama veekeskkonda ja märkama vees enda ümber toimuvat.

Õpilased hingavad sügavalt sisse ja lasevad kergelt kükakile nii, et saavad panna pea ja kõrvad vette. Julgemad võivad sukelduda üleni vee alla. Lapsed kuulavad vee all tähelepanelikult. Õpetaja lööb metallesemega näiteks vastu redelit teatud arv kordi või erinevaid rütme. Pärast heli kuulmist tulevad lapsed pinnale ja näitavad näppudel või nimetavad kuuldud löökide arvu või rütmi. Kui õpilane läheb vee alla ja õpetaja heli ei tee, mida laps siis kuuleb?

• Hinga enne pea vee alla panemist sügavalt sisse.
• Pane pea julgelt nii sügavale, kui saad.

Nii harjutades õpivad lapsed hinge kinni hoidma ja vette välja hingama.

Õpilased on basseini äärel kõhuli, käed toetuvad torule või basseini äärele. Õpetaja küsib, mis vee all paistab, näiteks: „Kas kuldkala näed? Kas naabri nägu näed? Võid talle vee all lehvitada! Kas varandust näed? Mis sa veel näed?“ Õpilased panevad näo vette ja vaatavad vee all ringi.

Seejärel saavad kõik õpilased iga kord, kui vette (soovide kaevu) mulle puhuvad, midagi soovida ehk iga soovi soovides puhuvad õpilased vette mulle. Viies soov on kõige suurem ja õpilased puhuvad kõige suuremaid mulle. Nüüd libistavad õpilased end kõhuli asendis vette. Vette libistamine on tore ja õpilased saavad seda soovi korral teha paar korda uuesti.

• Hoia käega rajapiirde alt kinni, siis on kergem sukelduda sügavamale ja siis tead paremini, kus sa vee all asud.
• Jälgi hoolega õpetaja märguandeid.
• Oota sisse hingamisega, kuni pea on korralikult vee peale tulnud.

Koos mängides õpivad lapsed minema vee alla ja leidma tee tagasi veepinnale.

Õpilased seisavad keskmisel rajal üksteise taga rivis, küljega rajapiirde suunas ja näoga õpetaja poole. Õpetaja seisab basseini madala otsa äärel, käes kaht erinevat värvi ujumislauad. Kui õpetaja tõstab üles näiteks punase ujumislaua, siis kokkuleppeliselt liiguvad õpilased vasaku rajapiirde alt läbi ja näiteks sinise laua märguande peale liiguvad õpilased paremal oleva rajapiirde alt läbi. Rajapiirde alt läbi liikumiseks võtavad õpilased rajapiirdepoolse käega rajapiirdest altpoolt kinni ja liiguvad kükakil asendis külg-ees-liikumisega raja alt läbi. Vahel läheb foor rikki ja õpetaja näitab järjest sama värvi lauda. Julgemad õpilased laskuvad sügavamale vee alla. Kui harjutus selge, siis tempo tõuseb.

• Hinga enne vee alla minemist sügavalt sisse.
• Vaata vee all liikudes ringi, et rändamine oleks lõbusam.
• Oota sisse hingamisega, kuni pea on korralikult vee peale tulnud.

Koos mängides õpivad lapsed eri viisi vees liikuma ja sukelduma.

Õpilased istuvad basseini äärel ja lepivad kokku reisi sihtkoha, näiteks Ameerika. Ameerika asub basseini vastasäärel. Õpetaja märguande peale stardib rühm: lapsed hüppavad isteasendist vette ja liiguvad neile sobival viisil rajapiirete alt läbi teisele äärele istuma. Jõudnud kohale, arutavad lapsed õpetajaga, mida nad Ameerikas näevad (arutluse ajal jõuavad kõik õpilased kohale). Kui kõik lapsed on kohal, lepitakse kokku uus maa ja lapsed stardivad õpetaja märguande peale uuele reisile. Jõudnud kohale, arutatakse taas, mis sellel maal on jne. Lõpuks jõutakse alati tagasi Eestisse.